Saving the small things that run the planet

Membership costs just £3 per month

Follow

Eesti

Aita Euroopa mesilasi ja looduslikke tolmeldajaid

 

Mesilastel ja muudel tolmeldajatel on oluline roll elanikkonna toitmisel ja tervisliku elukeskkonna säilitamisel. Mesilaste, liblikate, sirelaste ning teiste tolmeldajate arvukuse vähenemine on ilmne kogu Euroopas. Kiire tegutsemine on vajalik, et arvukuse langus peatada ja tõusule pöörata – selleks, et tolmeldajad meie maastikesse tagasi tuua!

 

Euroopa Komisjon on alustanud uue tolmeldajaid käsitleva algatuse ("Pollinator initiative") väljatöötamisega, millel on potentsiaali muuta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toimimist ning oluliselt parandada pestitsiidide kasutamisega seotud regulatsioone. Selleks, et tolmeldajaid käsitlev algatus oleks adekvaatselt prioritiseeritud ning rahastatud, soovivad Euroopa Komisjon ja EL poliitikud koguda teavet selle kohta, kuivõrd EL kodanikud hoolivad mesilastest ja muudest tolmeldajatest.

 

Palume sul täita avaliku konsultatsiooni raames küsimustiku, et Euroopa Liit teaks, et me kõik soovime mesilasi tagasi!

VAJUTA SIIA, ET TOETADA LOODUSLIKKE MESILASI

 

Siin on spikker, mis aitab sind vastamisel!

 

Küsimused ja abi vastamiseks

Osa I – Üldteave vastaja kohta – Küsimused sinu kohta!

 

Osa II – Tolmeldajad ja nende roll

 

Küsimused 1+2 – Küsimused sinu kohta!

 

Küsimus 3 – Tolmeldajad on asendamatud!

 

Põhjendus –

·      80% tolmeldamisest toimub tänu looduslikele tolmeldajatele

·      Iga kolmanda suutäie meie toidust saame tänu tolmeldajatele

·      Putukad tolmeldavad 90% põllukultuuridest

·      Juba praegu napib tolmeldajaid 62% õistaimede populatsioonidest

·      Näiteks Suurbritannias jääb tolmeldajate nappuse tõttu igal aastal saamata 5 miljonit Gala-sordi õunu; tolmeldajaid vajavad paljud põllukultuurid, nt raps

·      Mesilased, mardikad, liblikad ja teised putukad on imelised – me peame peatama nende väljasuremise

 

– Rohkem informatsiooni tolmeldajate olulisuse kohta leiad IBPES aruandest.

 

Küsimus 4 – EL investeeringud õistaimede ja tolmeldajate toetamiseks põllumajandusmaastikes on piirdunud väheste miljonite eurodega aastas, mis võrreldes tolmeldajatest saadava kasuga – umbes 15 miljardit eurot aastas – on väga kulutõhus raha paigutus. Samas arvestades, et tolmeldajate arvukuse vähenemine mõjutab põllukultuuride saagikust (näiteks Soomes), on selge, et investeeringud nende mitmekesisuse ja tolmeldamisteenuste säilitamiseks on liiga madalad. Investeeringud tolmeldajatesse tuleks tõsta tasemele, kus nende populatsioonid hakkaks taastuma.

 

Küsimus 5 – Inimese kasvatatud tolmeldajate panus tolmeldamisse on looduslike tolmeldajate panusest oluliselt tagasihoidlikum. Kuigi vastavaid töid ei ole palju, on kõik senised uuringud näidanud, et looduslikud tolmeldajad tolmeldavad suurema osa putuktolmlevatest põllukultuuridest ja muudest õistaimedest. Mõnes uurimuses on leitud, et looduslike tolmeldajate osakaal tolmeldamises ulatub üle 90%. Meemesilased on põllukultuuride olulised tolmeldajad asulate läheduses ning kasvuhoonetes. Õunapuuõite puhul on aga üksik erakmesilane 300 korda tõhusam tolmeldaja kui üksik meemesilane. Rohkem võib looduslikest ja meemesilastest lugeda siin, siin ja siin.

 

Osa III – Tolmeldajate arvukuse vähenemine, selle põhjused ja tagajärjed

 

Küsimus 6 – Meie arvates on tolmeldajate arvukuse ja mitmekesisuse langus – Ohtlik!

 

Nii mesilaste kui ka päeva- ja ööliblikate arvukus on tugevasti langenud ja on tõendeid, et sellised arvukuse langused võivad viia populatsioonide kadumiseni.

 

Küsimus 7 – Vastavat kompetentsi mitteomavale inimesele on see keeruline küsimus – tolmeldavate liikide arv ulatub tuhandetesse ning nende arvukuse vähenemise põhjusi on sadu. Siin on meie arvamus, millised neist on olulisemad:

 

  1. Põllumajanduse intensiivistumine
    1. Põllumajandusmaastike lihtsustumine (nt monokultuurid) – Väga tähtis
    2. Suurem karjatamis- ja niitmiskoormus rohumaadel – Tähtis kuni Väga tähtis (aga see on keeruline teema!)
    3. Väetiste kasutamine – Väga tähtis
    4. Pestitsiidide kasutamine – Väga tähtis
  2. Haritavate maade vähendamine – Ei ole tähtis (võib Ida-Euroopas olla tähtsam)
  3. Linnastumine – Tähtis
  4. Reostus (sh. valgusreostus) – Väga tähtis
  5. Invasiivsed võõrliigid – Tähtis
  6. Haigused (nt. patogeenid, parasiidid) – Tähtis
  7. Kliimamuutus – Väga tähtis
  8. Muu – Tähtis*

 

Kuigi see on hea loend, ei ole see täielik. Tolmeldajate arvukuse vähenemisele aitavad kaasa ka tolmeldajatele suunatud kaitsemeetmete puudumine (nt. ei ole Elupaikade direktiivi nimestikus ühtki mesilast ja seega puuduvad vastavad kaitsealad), talupidamiste korrastamine, mahajäetud tööstuspiirkondade (k.a. mahajäetud põllumajandusmaade) arendamine,  õhusaaste, turba kaevandamine ning tegevuskavade puudumine ohustatud liikide kaitseks.

 

Küsimus 8 – Kuivõrd mõjutab tolmeldajate arvukuse vähenemine sind isiklikult! Mõtle puuviljade vähenenud kättesaadavusele, toiduainete hinnakasvule ja meeldivatele elamustele, mida pakuvad mesilased, liblikad ja muu elusloodus.

 

Küsimus 9 – Kuivõrd mõjutab tolmeldajate arvukuse vähenemine sinu tööd. Mõtle toiduainete tootmise kuludele, keskkonna tervisele, tulevikuriskidele, mis kaasnevad tolmeldajate arvukuse jätkuva langusega. Millist mõju avaldab see sinu organisatsiooni mainele, käibele ja toimimisele?

 

Osa IV – Kuidas peatada tolmeldajate arvukuse vähenemist?

 

Küsimus 10 – ’Ebapiisavalt’ kuni ’Üldse mitte’ – Tolmeldajate arvukuse vähenemine on Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tulemus, mis ei ole suutnud säilitada elusloodust.  EL hiljutine keskkonnaalgatus "Rohestamine" (Greening) pidanuks pakkuma tuge tolmeldajatele, kuid sai tagasilöögi, kui EL otsustas viimasel minutil lubada putukamürkide kasutamist ökoloogilise kasutuseesmärgiga aladel. EL ei ole taganud piisavaid ressursse, et rahastada ühise põllumajanduspoliitika raames tolmeldajatega seonduvaid algatusi. Mesilased on jäänud välja ka Elupaikade direktiivist, samuti on tolmeldajatele vähe kasu EL bioloogilise mitmekesisuse strateegiast.

 

Küsimus 11 – Küsimus sinu enda riigi (või regiooni) kohta – Erinevad riigid kasutavad erinevaid lähenemisi, vaid Hollandil, Inglismaal, Šotimaal, Wales’il, Iirimaal, Prantsusmaal ja Norral on olemas riiklikud tegevuskavad tolmeldajate jaoks. Riikides, kus sellised tegevuskavad puuduvad, ei ole see ilmselt õigustatud, sest tõenäoliselt ei saa ühegi riigi kohta öelda, et neil on õnnestunud tolmeldajate arvukus languselt tõusuteele pöörata. Seetõttu ei ole mõju põhjust hinnata kõrgemalt kui ’Ebapiisavalt’.

 

Küsimus 12 – Palju, kõigil tasanditel (v.a. ehk mõnes linnas, nt Urban Buzz).

 

Küsimus 13 – Kõik loetletud tegevused toetavad tolmeldajaid. Paksus kirjas olevad tegevused (vt allpool) on meie arvates kõige olulisemad (st ’Väga oluline’), ülejäänud on olulised, võib-olla ka väga olulised, kuid ei vaja tingimata EL tasandil tegutsemist või eksisteerib alternatiivseid lähenemisviise.

 

  1. Tolmeldajate arvukuse vähenemise hindamine ja seire
  2. Tolmeldajaid ohustavate tegurite ja tolmeldajate arvukuse vähenemise tagajärgede analüüs
  3. Tolmeldajate säilimist toetava innovatsiooni edendamine
  4. Tolmeldajate elupaikade kaitsmine ja taastamine Natura 2000 aladel
  5. Tolmeldajate elupaikade kaitsmine ja taastamine maapiirkondades väljaspool Natura 2000 alasid
  6. Tolmeldajate elupaikade kaitsmine ja taastamine linnapiirkondades väljaspool Natura 2000 alasid
  7. Pestitsiidide kasutamise tagajärjel tolmeldajatele avalduvate ohtude hindamine
  8. Integreeritud taimekaitse rakendamine
  9. Invasiivsete võõrliikide tõrje
  10. Kliimamuutuse mõju leevendamine tolmeldajatele
  11. Reostuse (sh. valgusreostuse) vähendamine
  12. Tolmeldajate kaitse haiguste eest
  13. Erasektori jõupingutuste toetamine
  14. Turustiimulite loomine tolmeldajasõbraliku tegevuse jaoks
  15. Kohalike kogukondade kaasamine
  16. Teadmiste jagamine sidusrühmade vahel
  17. Liikmesriikidevahelise koostöö toetamine
  18. Kohalike/piirkondlike/riiklike strateegiate arendamise toetamine

 

Hiljutine uurimus näitas, et valgusreostuse mõju ööliblikatele võib väljenduda 13%-lises tolmeldamislanguses.

 

Osa V – Lõppmärkused

 

See siin on Buglife’i arvamus. Kui sul on aega, siis lisa oma kommentaarid.

 

"On oluline, et Euroopa Liit astuks jõulisi ja tõhusaid samme tolmeldajate languse ümberpööramiseks.

 

Minimaalselt peaks see tähendama 1) Euroopa Liidu ülese õierikaste elupaikade võrgustiku taastamist, 2) ühise põllumajanduspoliitika maksete suunamist tolmeldamisteenuste toetamiseks, 3) pestitsiidide kasutamisega seotud regulatsioonide reformimist viisil, mis välistaks kahju tekitamise mesilastele tulevikus, ning 4) mulla ja potitaimede kaubandusega seotud bioohutuse parandamist.

 

Et hinnata, kas EL on suutnud tolmeldajate arvukuse languse pöörata tõusuteele, tuleks rajada pikaajaline, taksonoomiliselt laiaulatuslik, süstemaatiline, kogu Euroopa Liitu hõlmav tolmeldajate seire programm.

 

See annab EL-le võimaluse näidata, et ta suudab endale võetud keskkonnakaitselisi kohustusi täita, sealhulgas heastada keskkonnale tekitatud kahju".

 

Lisainfot Euroopa tolmeldajaid ähvardavate ohtude kohta ning lahendusi Euroopa Liidule ning EL liikmesriikidele saab lugeda Buglife’i ja Butterfly Conservation Europe’i ühisest seisukohavõtust.

Matt Shardlow

 

25. jaanuar 2018

SHARE